FIE: maksude tasumiseks läks müüki mets

„FIE on riigile tänuväärne lüpsilehm, keda isegi toita ei ole vaja. Lüpsa nii kaua, kuni kätte ära sureb,“ näitlikustab piimatootjast FIE Raivo Musting tekkinud olukorda. Musting kuulub maksuameti koostatud tasutud maksude edetabelis FIEde arvestuses TOP10sse, aga tema sõnul on see edukus näiline. Tasumata arveid on tal kolmesentimeetrine virn.

Füüsilisest isikust ettevõtjad deklareerivad oma tulud kassapõhiselt ehk kuludesse saab märkida vaid need arved, mis on reaalselt ära makstud. Tänu maksmata arvetele, mis kulude alla ei lähe, maksab FIE makse justkui näilise kasumi pealt. Nii on FIEd Mustingu sõnul fakti ees, kus tarnijatele võlgade tasumise asemel tuleb maksta maksud, mida reaalselt ei ole.

„See ongi täna nendele piimafarmeritele, kes on FIEd, viitsütikuga pomm, sest mul tuleb tulumaksu maksta umbes 30 tuhat ja nüüd nad arvutavad sellele juurde mulle veel avansilise sotsmaksu ka. Iga kuu, mis laekub, ma maksangi ära riigimaksudeks. Nüüd on variant siis see, et kas siis hakka põldu müüma või müü mõni metsakinnistu ära,“ ütleb Musting ja nii ta üle-eelmisel aastal tegigi, kui maksude tasumiseks tuli müüa kinnistu koos metsaga.

Valitsus analüüsib

FIEde elu peaks lihtsamaks muutma koalitsioonilepingus olevad FIEde maksumuudatuste ja justiitsministeeriumi FIEde töögrupi esitatud ettepanekute analüüs. Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Maria Murakas ütles, et täna teemat laiemalt kommenteerida ei saa, sest analüüs käib ning selle esimene versioon peaks kõigi eelduste kohaselt valmima juuniks. Murakas rõhutab, et sotsiaalmaksu avansilist makset tuleb registreeritud FIE-l, kui ta tegevus ei ole peatatud, ravikindlustuse saamiseks igal juhul maksta. Küll aga on arutluse all maksimaalse sotsiaalmaksu lae küsimus. Laeks on seatud 15kordne palga alammäär ehk FIElt eeldatakse 6450 eurost kuupalka. „See on tõesti kiiresti tõusnud, kuna see on seotud kuupalga alammääraga, mis on viimastel aastatel ka oluliselt tõusnud,“ ütleb Murakas.

Ka ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna sõnul ei saa sotsiaalmaksu avansilisi makseid muuta, sest sellest sõltub ravikindlustus ja tulevane pension. Küll aga on võimalik anda FIEl-e variant maksustada osa tulust dividendi tulu maksumääraga ja sotsiaalmaksu sealt mitte maksta. Kärsna sõnul on seda võimalik teha, aga ettevõtja peab sellega ise nõus olema. „Soomes on ka nii, et FIE võib teatud käibest alates valida kahe maksustamisliigi vahel. Üks on nii, nagu äriühingutel arvutatakse maksu, teine on teistsugune.“ Kui füüsilisest isikust ettevõtja avastab hiljem, et saab vähe pensioni ja oleks tegelikult tahtnud maksta rohkem sotsiaalmaksu, on tal Kärsna sõnul see võimalus. „Põhimõtteliselt minu arvates võiks seda valikuvõimalust teha küll, aga nüüd on jälle see jutt maha vaibunud. Võib-olla vahetult enne valimisi tuleb päevakorda,“ ütleb ta.

Alates möödunud detsembrist pakub maksuamet ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele ajutiste raskuste leevendamiseks maksude ajatamise võimalust. Seega saab enne maksuvõla tekkimist taotleda tasumisgraafiku ja vältida maksuvõlglaste nimekirja sattumist. Kui maksuvõlg ajatada, peab tasuma intressist poole.

„Ka minul on ajatatud käibemaks, ka tulumaks tuleb ajatada, aga lõpptulemusena tuleb need ikkagi ära maksta. Mis sest, et ma olen tegelikult kahjumis,“ ütleb Raivo Musting, et maksude ajatamine FIEde probleemi ei lahenda.

Lahendust nähakse OÜs

Musting hakkas valmistama ette FIE-na lõpetamist ja OÜ-na alustamist, sest muud võimalust tema ei näe. „Aga kaua see aega võtab ja mis see mulle maksma läheb olukorras, kus raha nagunii ei ole, ma isegi ei kujuta ette. Siin on seadusandja mõned asjad lõpuni mõtlemata jätnud, nagu meil pahatihti paljude asjadega kombeks on.“ Piimatootja ei tea, kas ta ka OÜna vastu peab, kuid valikuid ei ole. „Aktsiaseltsis või kellelgi on võib-olla valik, et lõpetab ära, aga põllumeestel on reeglina maad ja kodud panditud pangale. Mul ei ole mingit plaani kolida kuuse alla,“ on piimatootja kindel, et FIE-na pankrotti minek ei ole variant. Kui FIE vastutab võlausaldajate ees kogu oma varaga, siis äriühingu kaudu tegutsedes on vastutus piiratud üldreeglina vaid ühingu varadega.

Seakatku tõttu sattusid raskustesse ka seakasvatajatest FIEd ja nii ka Tiina Parkja, kelle laut jäi sigadest tühjaks. „FIE vastutab ju oma kodu ja kõigega, saba ja sõrgadega. Kui mul poleks lapsi olnud, kes oleks mind aidanud, oleksin pidanud oma maja maha müüma,“ ütleb ta. Parkja peab ebaõiglaseks, et FIE-na ei oleks ta töötuks jäädes saanud ka töötuskindlustust. „Keegi ei maksa mulle mitte midagi, kuigi FIEd maksavad ju ka töötuskindlustust.“

Pärijad FIEna ei jätka

Parkja sõnul tema ise enam OÜks oma tegevust ümber registreerima ei hakka. Küll juhtub see siis, kui ta talupidamise lastele üle annab. „Ega ükski FIE ju ei mõtle selle peale, et see läheb pankrotti. See vastutus ja kohustus on nii suur, et sa pead, ükskõik kui raske sul on, sa pead sellest välja rabelema.“ Tema sõnul on FIE olla mõnes mõttes lihtsam ja 20 aastat selles vormis tegutsedes on see talle meeldinud. Kui aga tekib kriis, peab ta lihtsamaks tegutseda osaühinguna.

Toorpiima müüv osaühing Pajumäe piim ongi selline ettevõte, kus perepoeg Viljar Veidenberg võttis juhtimise üle oma FIEst isalt Arvolt. 2012. aastal OÜ-le ülemineku põhjuseks nimetab noorperemees maksud. „Varem isa ehitas kõvasti ja kulusid oli palju, aga siis hakkas nii-öelda see võlgades elamine läbi saama ja tekkis raamatupidamislikult tulu, sest võlad said otsa. Kulud said tehtud, aga tuli hakata pangalaenu tagasi maksma. Pangalaen ise kuluna kirja ei lähe ja sellepärast tekib see olukord, kus me oleks pidanud hakkama kõvasti tulumaksu maksma ja maksime ka mingi periood.“ Nii andis senine peremees tegevuse üle pojale ja tehti OÜ. „Kui juba, siis tuleb teha korralikult, sest osaühing on selline nii-öelda siis päris ettevõtlusvorm,“ ei näe ta FIEna tegutsemisel suurt tulevikku.